EESTIKEELNE SÜNKROONTÕLGE ainult Tallinnas

Teater Subbota (Peterburi)

REVIDENT
Nikolai Gogoli vaba lugemine

Lavaline kompositsioon ja lavastus: Andrei Sidelnikov
Lavakujundus: Nikolai Slobodjanik
Kostüümikunstnik: Maria Smirnova-Nevitskaja
Muusikaline kujundus: Anatoli Gonje

Etenduse kestus 2 tundi ja 45 minutit
16+

Lavastus valiti teatripreemia "Kuldne Mask" 2020. aasta long listi.

„Revidendis“ kuulsin ma kaasaega. Mitte ainult loos eneses, vaid ka selle detailides. Kõik sarnaneb vägagi meie tegelikkusega. Ametnikud ja tavalised inimesed on üksteisest liiga kauged, nende vahel on kuristik. Seepärast ongi lavastuses kaasaegsed kostüümid, mikrofonid, bännerid, aga tekst on Gogoli oma. Klassikat tänapäeva üle kandes riskisime loomulikult pseudoaktuaalseks muutumisega, kuid minu jaoks oli tähtis siduda dialoog lava ja saaliga, köita publikut nii, et nad ei vaataks „Revidendi“ teksti mitte enam koolilapse silmadega, vaid hakkaksid mõtlema, võib-olla isegi mässama, mitte nõustuma – võtma seda vastu kui kaasaegset näidendit meist endist. Ja muidugi oli kaks sõna, mis mind aitasid: „naer” ja „hirm”. Naer selle üle, kui väga sarnaneb kõik meie eludega, ja hirm selle ees, et igaühest meist võib saada inimene, kellele järgi tullakse.

Andrei Sidelnikov

Leidlik, mänguline, terav, vahel „isetegevuslik“, vahel kitšilik, teatri Subbota meeskonna poolt mõnuga loodud tegevus, mis näib tänapäeva üle kandvat ohjeldamatut ja hedonistlikku juba möödunud ajastu vaimu; kurja, nahaalset ja lõbusat atmosfääri seal, kus aeg on seisma jäänud, aga kus juba luurab peatsete muutuste ja ähvarduste ajastu, mis materialiseeruvad finaalis sugugi mitte sealt, kust neid oodatakse (see on veel üks trikk libahuntlusega, kuid jätame selle järelroaks neile, kes pole veel lavastust näinud).

„Ambre“ ja „rääbis“, millest Anton Ivanovitš koos Anna Andrejevnaga oma loomingu tipus unistab – need pole unistused mitte võimust, vaid magusast ja karistamatust elust võimuka väimehe tiiva all. Kuid kättemaks ei lase end kaua oodata. Ja Ljuba Uspenskaja „Cabriolet“ viib kangelasi mitte tulevikku, vaid jätab nad kuhugi minevikku maha, kalmistule koos pompöössete mälestusmärkidega möödunud aegade mälestuseks.

blogi Peterburgskii Teatralnõi Žurnal