Загрузка...

JÄÄB ÄRA! Muusikateater Karambol - SUUR SALADUS VÄIKESE SELTSKONNA JAOKS

NB! Sündmus toimub vene keeles

Muusikateater Karambol (Peterburi)

SUUR SALADUS VÄIKESE SELTSKONNA JAOKS
muusikaline lugu kahes osas Yunna Moritzi luuletustega

Projekti idee, muusikaline redaktsioon teatrile, lavastuse muusikaline juht: Irina Brondz
Helilooja: Sergei Nikitin

Etenduse kestus 2 tund ja 20 minutit
5+

Preemia „Kuldne Mask“ kandidaat 2020. aastal kategooriates: „Parim opereti/muusikalietendus“, „Parim dirigent“, „Parim lavastaja“, „Parim kunstnik“, „Parim kostüümikunstnik“, „Parim naisosatäitja (Julia Korovko)“.

Minu jaoks on see etendus eriline. Selle aluseks on Sergei Nikitini laul Yunna Moritzi luuletusele, mida tean peast mina, teavad mu vanemad ja mu vanaemad-vanaisad. Ka praeguse aja lapsed teavad neid laule. Ja see, põlvkondade sidemed läbi mingite esmapilgul lihtsate asjade, saigi meie trupi jaoks võtmeküsimuseks. Selles lavastuses püüame naiivseks jäämist kartmata rääkida asjadest, millest juba ammu räägitakse vaid irooniaga. Lavastuse dramaturgiliseks selgrooks ongi püüd ületada irooniat, leida uusi ja taasleida vanemaid inimlikke väärtusi nagu armastus, sõprus, perekond. Ja selle kõige juures oli meie jaoks üheks tähtsamaks ülesandeks luua selline teatrikeel, millega on võimalik haarata kaasaegset vaatajat. Just selleks kirjutatigi originaalne näidend noorte kangelaste – õe ja venna – seiklustest nende vanaisa lapsepõlvemaal. Oleme pööranud suurt tähelepanu video- ja helikujundusele. Kostüümid ja lavakujundus oleks ka justkui laste poolt tehtud ning need loovad sundimatu mängu atmosfääri. Minu meelest moodustab kõik see maailma, mis on lähedane igaühele – nende lapsepõlve maailma. 

Anton Okonešnikov 

Anastassia Burkejeva on kirjutanud näidendi, mille sündmustikku on ta meisterlikult kaasanud Yunna Moritzi luuletuste kangelaste lood; lavastaja Anton Okonešnikov aga lavastas kerge, leidliku ja sihikindlalt õnneliku lõpu suunas kulgeva loo. Kes oleks võinud arvata, et kõik need armsad ja sisukad laulud võiksid olla aluseks õnneliku lõpuga põnevale detektiiviloole? Taissia Hiža kujunduses omandas lavastus kordumatu faktuuri, mis seob kokku reaalse, virtuaalse ja papist elu ning animatsiooni, mis üheskoos ärgitavad kujutlusvõimet ning ühendavad imeliselt mineviku, oleviku ja tuleviku. Papist tiibu hobustele, okkaid siilile, maske koertele, lammastele, kitsedele ja teistele muinasjutumaa elanikele tahaks kähku kodus järele teha, et luua omaenda lapsepõlvemaa ning peita end sellesse täiskasvanute tormide eest. See tundub esmapilgul lihtsa mälestuste loona, mis on justkui pandud kokku laulude klotsidest, mis viivad meid mälestuste lainetel kaasa, kuid avab meile vapustava tõe põlvkondade ja epohhide vahetumisest. 

ajaleht Sankt Peterburgskie Vedomosti