Загрузка...

Rahvaste Teater - GORBATŠOV

EESTIKEELNE SÜNKROONTÕLGE

Rahvaste Teater (Moskva)

GORBATŠOV 

Dramatiseeringu autor, lavastaja: Alvis Hermanis
Lavastaja assistent: Leonid Timtsunik
Lavastuskunstnik: Alvis Hermanis
Kostüümikunstnik: Viktoria Sevrjukova
Valguskunstnik: Gleb Filštinski
Grimmikunstnik: Anna Nikulina 

Näitlejad: Jevgeni Mironov, Tšulpan Hamatova

Etenduse kestus 3 tundi
16+

Kui peaks nimetama ühe XX sajandi inimese, kes niivõrd mastaapselt on mõjutanud sadade miljonite inimeste elu, siis on see Gorbatšov. Just tema joonistas ümber kogu Euraasia kaardi, just tema leidis üles võtme, pääsemaks vanglast, milles me elanud olime, ning tegi sammu avalikustamise suunas. Mina isiklikult arvasin varem, et NSVL lagunes majanduslikel põhjustel. Nüüdseks olen veendunud, et seda tegi üks inimene. Ja lavastuse eesmärgiks ongi mõista, millised selle inimese omadused, millised tema hinge osad viisid selleni, et just temast sai liivatera, mis peatas selle hiiglasliku masinavärgi.

Alvis Hermanis 

Kogu lavastus on üles ehitatud dokumentidele: tegelikele mälestustele, kangelase enda ning teda ümbritsevate inimeste jutustustele, kirjadele, videosalvestustele. Seejuures püüdis Hermanis võimalikult vältida ametlikkust: ta jättis jutustusest välja kogu presidendiks olemise loo, jättes sisse ainult võimule saamise ja sellest loobumise. Sellega tahtis ta teha lugu võimalikult intiimseks ja inimlikuks, tehes selle eelkõige Mihhaili ja Raissa armastuse looks, mida mängivad meie parimad näitlejad Jevgeni Mironov ja Tšulpan Hamatova. Kuid vaatamata tõsielulisusele kujuneb etenduses üllataval kombel välja täiesti uus müüt sellest paarist ja eelkõige Gorbatšovist, sest lavastus on ju siiski temast. 

Peterburi Teatriajakiri 

Sõna „delikaatsus“ ei tule pähe juhuslikult. Selles, kuidas kaks näitlejat oma tegelaskujude sõnadega ringi käivad, seisnebki etenduse sõnum – kahe väljapaistva näitleja armastusavaldus oma kahe väljapaistva tegelaskuju vastu. Näitlejate ja tegelaskujude vaheline distants ei sega kuidagi selle paarisportree täpset kujutamist. See, kuidas Jevgeni Mironov passib endale selga Mihhail Gorbatšovi tegelaskuju, on kõige ehedam meistriklassi näide. Näitleja alustab etendust, astudes lavale iseendana, aga lõpetab selle mitte ainult kujuteldava grimmiga, vaid ka maskis, tehes oma kangelasega kaasa kõik sündmuste arengud. Ta proovib intonatsioone, liigutusi, Gorbatšovi plastikat, alates pea märkamatutest tsitaatidest kuni paroodialiku-šaržiliku täpsuseni. 

Lõpus, epiloogis, jääb Gorbatšov lühikeseks ajaks täiesti üksi – Jevgeni Mironov paneb pähe maski ja sukeldub kangelase sisse. Paindumatud vanainimesesõrmed sobravad lahkunud abikaasa asjades, ta jutustab ja meenutab ja naljatab edasi – mitte enda jaoks, aga publikule, saalile. Selles pikas üksildases elus on tal aga endiselt oma roll – inimlik, ajalooline ja nüüd ka teatraalne.

ajaleht Kommersant