21. ja 22. oktoober Rahvusooper Estonia

Tšehhovi-nimeline Moskva Kunstiteater

L. N. Tolstoi romaani „Anna Karenina" põhjal

Lavastus: Dmtiri Krõmov
Kunstnik: Maria Tregubova
Kunstnik-nukumeister: Viktor Platonov
Valguskunstnik: Ivan Vinogradov
Videokunstnik: Ilja Starilov
Helilooja: Kuzma Bodrov
Koreograaf: Oleg Gluškov
Koreograaf-repetiitor: Natalja Šurganova
Tšellopartii: Vassili Stepanov
Mustkunstiefektid: Mihhail Tsitelašvili

Osades: Maria Smolnikova, Anatoli Belõi, Viktor Horinjak, Olga Voronina, Niina Guseva, Nadežda Žarõtševa, Anton Jefremov, Vladimir Kuznetsov, Kuzma Kotreljov, Nikita Karpinski, Anton Loban, Marusja Pestunova, Maria Sokolskaja, Dmitri Sumin, Daniil Feofanov, Valeri Zazulin, Jegor Zotov, Uljana Kravets, Veronika Timofejeva

Etenduse kestus 2 tundi ja 50 minutit
16+

Lavastus räägib sellest, et kunst – õnneks või õnnetuseks – on alati inimesest suurem, õieti oluliselt suurem. Nagu luksuslik must kleit, millesse õbluke Anna (Maria Smolnikova) võib lootusetult uppuda. Ei anna teda ümber keha mässida, ei saa temast välja rabeleda. Kuid mitte üksi Anna, vaid ka Karenin (Anatoli Belõi) ja Vronski (Viktor Horinjak) on siin vaid gulliverid hiiglaste riigis. Lapseliku tõsidusega proovivad nad igas episoodis keskenduda mängule uute asjaolude ja esemetega, ehitades Tolstoi teksti fragmentidest uusi konstruktsioone. Aga nii imelik kui see ka pole, mida enam lisandub rekvisiite, seda vähem teatraalselt mõjuvad inimesed laval. Finaalis jäävad kõik kuulatama veidralt kaeblevat heli – mitte traagilist, mitte kunstipärast, vaid väga inimlikku. Et tunda ennast õnnetuna, hüljatuna või ebavajalikuna, ei pea inimene olema tingimata hiiglane ega isegi mitte täiskasvanu.
Ajaleht Kommersant

See on peaaegu et tsirkuseatraktsioon. Ja peaaegu et ballett. Kahe teatrikunstniku, Krõmovi ja stsenograafi Maria Tregubova teater võib olla korraga ootamatu, mitmetähenduslik ja hirmuäratav ka sõnu kasutamata. Noor Vronski (Viktor Horinjak) murrab kupeesse sisse – ja vaid üks pilkude kohtumine paiskab valla Anna reisikohvrid... Midagi närib sisemuses. Mööda lava lendlevad nukralt Anna batistist pesu... ja poja mänguasjad.
Anna igast liigutusest löövad tema ümber tantsu õhus hõljuvad sädemed. Ja kõigi kohal hõljub lumi, mis tungib nii rongivagunisse kui klassituppa.
ajaldeht Novaja Gazeta

Anna Kareninat mängib hämmastava ümberkehastumisvõimega Maria Smolnikova, Krõmovi teatri esinäitleja, kes liigub meisterlikult ja vabalt lavastaja poolt välja mõeldud ja kokku monteeritud atraktsioonide vahel. Tema Anna on absurdiinimene, mis antud tegelaskuju puhul ei ole just ootuspärane. Jah, ta on peen ja elegantne, kuid tema liigutused on nurgelised – kõik pudeneb käte vahelt, ta oleks justkui kogu aeg millegi üle imestunud või siis ära nõiutud. Näitlejannal õnnestub mängida nii, nagu eksisteeriks tema kangelanna korraga kahes maailmas – tavareaalsuses, kus pole kohta igapäevasele olmele, ja mingis teises universumis, mis on mõistetamatu ja ligipääsmatu lihtsurelikele.
blogi Peterburgskii Teatralnii Žurnal