10. septembrist - 17. oktoobrini kingib festival tallinlastele mitte ainult eredaid teatrimuljeid, kohtumisi andekate näitlejatega ja unustamatuid elamusi, vaid festivali raames toimub igal aastal ka suur hariduslik ning õpetlik off-programm – sealhulgas näitused, meistriklassid, etenduste arutelud, loengud ja loomingulised kohtumised. Kuigi see programm on suunatud eelkõige teatriinimestele, üliõpilastele ja pedagoogidele, on ürituste uksed avatud kõigile teatrihuvilistele.

Sel aastal avatakse juba 10. septembril Alexela kontserdisaalis näitus „Teater ja film. Koosmõju kogemus", kus külastajad võivad sukelduda Maksim Didenko uue etenduse „Tsirkus" atmosfääri. Etendus-muusikal, mis on lavastatud Grigori Aleksandrovi samanimelise filmi põhjal, peegeldab selle ajaloolise epohhi sündmusi ja õhkkonda, kus teater ja kino ulatasid teineteisele käe. Ekspositsioon on avatud kõigile ürituste külastajatele Alexela kontserdisaalis kuni 20. oktoobrini.

Off-programmi traditsiooniline hariduslik osa leiab aset 15. ja 16. oktoobril Toompeal Lavakunstikateedris, kus toimuvad tuntud teatriteadlase, teatrikriitiku ning Moskva Elektriteatris Stanislavski tegutseva „Kaasaegse vaataja ja kuulaja kooli" kuraatori Kristina Matvijenko loengud.

Venemaa avangardistliku teatri kõrgaeg langes 1920. aastatesse. Vsevolod Meierholdi, Sergei Eisensteini ja terve plejaadi nende kaasaegsete avastustest ja eksperimentidest kujuneski epohhi kuvand – tulevase kunstimaailma jaoks unikaalne ja äärmiselt produktiivne ajastu. „Suur stiil" sündis hiljem – mõistes 20ndate revolutsioonilisi avastusi 1930ndail omal moel. Grigori Aleksandrovi filmis „Tsirkus" (1936) kohtuvad kaks esteetikat ja kaks ideed. Maksim Didenko mõtestab samanimelises etenduses (2016) lahti vene avangardi pärandit ja teeb katset peegeldada 1930ndate aastate totalitaarseid ideid. Kuidas üks ajastu põrkub teisega ja mil viisil on täna meile avangardistide avastused kasulikud – sellest räägibki Kristina Matvijenko oma esimeses loengus.

Teine loeng on pühendatud kaasaegse teatri peamistele teoreetilistele ja praktilistele aspektidele vene ja euroopa lavastajate näitel, seal hulgas konkreetselt ka Eesti teatris.

Kaasaegne teatrimaastik ei hakanud muutuma täna: performance'i praktika ja teooria, uued ideed publiku kaasamisest etendusse ja meedia mõju dramaatilisele mängule – see kõik on tunginud vene lavadele 2000ndatest aastatest alates, maailmas aga juba tunduvalt varem. Kuidas need protsessid täna kulgevad? Kes on uue teatri peamised „mängijad" ja kuidas nende etendusi „lugeda"? Teater on taas kultuuri keskmes, veelgi enam, lausa ühiskondlik-poliitilise elu keskmes. See on muutunud samaaegselt nii väljakutseks kui kingituseks: nii professionaalsete ringkondade kui ka vaataja jaoks.

Loengud toimuvad vene keeles sünkroontõlkega eesti keelde.

Loengutele on oodatud kõik teatri- ja filmihuvilised.

Kõigi loengute pikkuseks on 2 akadeemilist tundi.