EMA PÕLD

18.ja 19.oktoober Teater NO99 19.00           
A. S. Puškini nim. teater, Moskva      

Tšingis Aitmatovi jutustuse ainetel
EMA PÕLD

Lavastaja: Sergei Zemljanski
Kunstnik: Maksim Obrezkov
Muusika: SounDrama
Muusikaline juht: Pavel Akimkin
Valguskunstnik: Sergei Ševtšenko

Näitlejad: Anna Karmakova, Natalja Reva-Rjadinskaja, Sergei Miller, Vladimir Motašnev, Jevgeni Plitkin, Rodion Dolgirjov, Nikolai Kislitšenko, Anastassia Lebedeva, Anastassia Panina, Olga Demina

Etendus kestab 1 tund 10 minutit ilma vaheajata

NB! 18. oktoober Teater NO99 kell 20.00
19. oktoober Teater NO99 kell 19.00

Tšingis Aitmatov on veendunud patsifist, kes ei kannata vägivalda ja kaost, toimugu see siis looduses või perekonnas. „Ema põllus" võtab sõda ükshaaval ära kõik suure ja toreda pere mehed, selle pere õnnetuseks on naised sünnitanud liiga palju poisse. Nii läheb paigast looduslik loomuliku elu tsükkel, kuni varavanaks saanud matriarh hakkab kussutama väikest lapselast – ainsat selle suguvõsa meest, nende ainumat lootust.

Koreograaf Sergei Zemljanski lavastus on õnnestunud kaasaegse tantsuteatri adaptsioonitulemus nõudmistest näitlejatele, kellest pooled on draamanäitlejad. Funktsionaalne ja väljendusrikas lavakujundus pakub mugavat tuge kõrgetelt puust laudadelt allahüppavatele ja kergusega lahtitõmmatavatele toolidele lendavatele artistidele.

Sümboolne ja lihtne lugu on jutustatud ilma sõnadeta, avara ja väljendusrikka plastilise keele abil, millele lisandub vene komme võtta kõike südamesse ja ühe lakoonilise liigutusega tervet elusaatust väljendada.

teatrikriitik Kristina Matvijenko

See on plastiline lugu, milles artistid väljendavad oma emotsioone ja tundeid füüsiliste vahendite kaudu. Liikumine, žestid ja tants loovad omalaadse sellest loost kooruva rituaali. Ema, Isa, Lapsed, Maa, Pere ja... Sõda, naisterahva kohutavad kaotused pereidülli vastaspooluse ja lahutamatu faktorina. Vastastikused suhted ja kasvatus. Sellele on huvitav mõelda. Mulle tundub, et enamus meist kaotavad iga aastaga aina rohkem pere kui alge struktuuri. Mida tähendab meie jaoks tänapäeval mõiste Isamaja? Miks me ei hinda ega hoia enam neid traditsioone, mis meil on? Need on tänapäeval aktuaalsed küsimused, loodetavasti mitte ainult minu jaoks. Mis toimub inimesega, kui ühe tugeva keti lülid katkevad ja hakkavad logisema? Püüdkem vastata nendele küsimustele, käies läbi teekonna koos Aitmatovi imelise jutustuse „Ema põld" tegelastega Puškini-nimelise teatri noorte näitlejate kehastuses.

lavastaja Sergei Zemljanski

Kahtlemata räägib see lavastus armastusest mehe ja naise vahel, sellest, kuidas inimesed peavad mõnikord kohusetundest ajendatuna lahku minema, mis aga nende armastust ainult suurendab, samuti on see lavastus uhkusest. Ja veel on „Ema põld" väga patriootlik lavastus, see räägib ju veel ka sellisest armastuse liigist nagu armastus Kodumaa vastu. Siin me mõistame, miks mehed läksid kindlasse surma, kiskudes oma kaela ümbert sinna klammerdunud naiste ja emade värisevad käed. Siin on ilmselge, miks täitis sõja ajal oma funktsiooni plakat „Kodumaa kutsub". "Ema põld" on hämmastavalt aus ja siiras lavastus, kus puudub vähimgi vihje kaasaegsusele või, jumal hoidku, ajaloo ümbermõtestamisele.

Siin puudub konjunktuur ja tänapäeval moes olev külm muie. On vaid see, mida mõistab igaüks, olenemata tema poliitilistest vaadetest või kodakondsusest, on miski see, mida sõnadesse ei saa panna, miski see, mis teeb kunstist kunsti, armastusest armastuse ja elust elu.

portaal „Афиша@mail.ru"

Zemljanskil tuli välja haruldaselt tugev lavastus: siin on öeldud kõik inimese kohta, tema valu ja armastuse kohta. Plastika kaudu sünnivad uued tähendused ja romaani enda mõte on muutunud isegi kergemaks, helgemaks. Zemljanskil ja tema näitlejatel õnnestus näidata häda sellisena, et vaataja lahkub saalist, tundes ennast pilgeni elusana. Tragöödia on vältimatu, nagu ei saa vältida ka elu ja armastust.

ajakiri „Vaš Dosug"