Загрузка...

Rahvaste Teater - Tsirkus

Kõikidel etendustel on eestikeelne sünkroontõlge

Rahvaste Teater, Moskva

TSIRKUS  
Muusikal A. Aleksandrovi legendaarse filmi motiividel

Lavastaja: Maksim Didenko
Kunstnik, kostüümikunstnik: Maria Tregubova
Helilooja: Ivan Kušnir
Libreto autor: Konstantin Fjodorov, Maksim Didenko
Videokunstnik: Ilja Starilov
Valguskunstnik: Ivan Vinogradov
Koreograaf: Vladimir Varnava 

Näitlejad: Ingeborga Dapkunaite, Pavel Akimkin, Stanislav Beljajev, Sergei Jepišov, Gurgen Tsaturjan, Andrei Fomin, Vladimir Jerjomin, Mahib Jeskin, Daniil Rassomahhin, Pavel Rassomahhin, Aleksei Miranov, Vano Miranjan, Mihhail Spassibo, Armen Pogosjan, Sergei Pospelov, Semjon Denissov, Ilja Movtšan, Vartan Daraktšan, Anton Bulkin, Jaroslav Srodnõhh

Etenduse kestus 1 tund 45 minutit (ilma vaheajata)
12+

Rahvaste Teater on mitmekordne preemia „Kuldne Mask“ laureaat ja nominent. Etendus oli 2017. aasta „Kuldse Maski“ longlistis. 

Didenko on üks peamisi 30-aastaste lavastajatepõlvkonna esindajaid, kelle loomingulist valikut võib määratleda kui sünteesteatrit: tema lavastusest on liikumist, heli visuaalseid kujundeid – elemente, mis tihti on tähtsamadki, kui vahetus sõna ja tekst. Nõukogude kultuuri mütoloogia üks on Didenko teatriuurimuse teemadest. „Tsirkus“ on Grigori Aleksandrovi 1936. aasta filmi mastaapne lavaline kujutis.

Etendus toob väga peenelt esile kahepalgelisuse, mis selles samas 30-ndate aastate justkui tendentslikus filmis peitub: süžee tolerantse nõukogudemaa moraalsest üleolemisest läänest koos oma rassiliste eelarvamustega muutub veel ka looks sisserännanud diiva meeldivusest. Lihtsamalt öeldes, nõukogude unistus rääkis ameerika aktsendiga: nõukogude töötajat tõmbas meretagune kaunitar, meretagune seksikus ja selle unistuse suutis täita ainult film.

Maksim Didenko etendus aga kukkus välja eelkõige unistuse jõust ja karismast. Sellest, kuidas renessansimõõtmeline unistus allutab endale reaalsuse, õigustades seejuures terrorit usurpatsiooni, sunnitöölaagreid ja sõdu.

Aga see etendus on ka unistuse (unistuse ja kunsti) ohtlikust karismast, mida Didenko vaatajate teadvuse peal lihtsat, kuid efektiivset operatsiooni tehes katsetab. Mitte mingi karikatuursus, ei mingi kohutavus või absurd, nagu näiteks diktaator-Lenin ja papist raketid, mitte mingid ettevaatusabinõude ei sega meid end ära petmast, nõiduslikkuse ja lennustardi ootusest tardumast, tunnetele järele andmast, mis siis, et see on ilmselgelt lavastatud.

internetiväljaanne „Gazeta.ru“